Blockchain Tehnoloogia

Block Chain on hajutatud andmebaas, mida kasutatakse pidevalt kasvava loendi salvestamiseks, mida nimetatakse plokkideks.

Blockchain (Plokiahel)

Paljudele on plokiahel keeruline tehnoloogia, kuid see ei ole nii raske kui alguses kõlada võib, kui saada aru krüptoraha arhitektuurist ja teooriat krüptomajandusest.

Tavaliselt on olnud tehingud ja ülekanded läbi kolmanda osapoole – olgu selleks näiteks pangad või valitsus, et tehingud oleksid tehtud sujuvalt ja kindlalt. Kolmandatel isikutel on siiski oma roll, nad tõestavad tehingu autentsust ning teevad ülestähendusi. Kolmandaid osapooli on vaja eriti siis, kui tegemist on digitaalse tehinguga, sest digitaalsed varad nagu raha, aktsiad ning intellektuaalne omand on toimikud ning neid on kerge järgi teha. See loob probleemi, mida teatakse topeltkulutamise probleemina ehk ühte vara kulutatakse rohkem, kui üks kord. See probleem on kuni nüüdse tehnoloogiani võrgustikusiseseid digitaalvarade ülekandeid väga raskeks teinud.

Nüüd on võimalik teha digitaalseid ülekandeid ilma vahemeheta.
Kui 2008 aastal pakuti Satoshi Nakamoto poolt välja otsene digitehingu tegemise valgepaber ehk lahtiseletatud idee ning idee läbiviimine. Tehnoloogia oli revolutsiooniline ning inimesed said aru, et peamine tehnoloogiline saavutus ei olnud digitaalraha, vaid tehnoloogia selle taga, mida teatakse plokiahelana. Kuigi plokiahelat seostatakse Bitcoiniga, on plokiahela tehnoloogial ka teisi rakendusi, kuid siiski oli Bitcoin selle esimene kasutuselevõtja.

Plokiahel on Bitcoinile sama, mis internet on e-mailile ehk suur elektrooniline süsteem, mille peale on võimalik ehitada erinevaid rakendusi. Valuuta on sellest lihtsalt üks osa. Hea näide selleks on Ethereumi avalik plokiahel, mis annab võimaluse luua tarku lepinguid.

Plokiahela iga plokk sisaldab ajatemplit ja linki eelmisele plokile. Tavaliselt plokiahel on hallatud P2P (peer-to-peer) võrgu poolt, mis järgib ühtselt protokolli, et kinnitada uusi plokke. Konstruktsiooni järgi on plokid andmete muutmise suhtes vastupidavad. St. kui andmed on salvestatud, ei ole neid võimalik muuta ilma kõigi järgnevate plokkide muutmiseta ja võrgu kokkuleppeta. Ehk kui andmeid tahetakse muuta peab tegema terve võrgustik koostööd ning muutma ära kõik järgnevad plokid. Plokkahel võib olla kui avatud, jaotatud register mis suudab tõestada ja salvestada tehinguid kahe osapoole vahel tõhusalt ning püsivalt. Blockchain Bitcoinis on kõikide Bitcoinide tehingute avalik register, mis on Bitcoini elu jooksul tehtud.


Plokiahela süsteem

Plokiahel ongi jagatud pearaamat või detsentraliseeritud andmebaas, mis hoiab üleskirjutisi digitaalsetest tehingutest. Kolmanda isiku võtab üle suur, kopeeritud võrgustikuga seotud andmebaas, mis on sünkroniseeritud erinevate võrgustikega läbi interneti ning on nähtav kõigile, kes on võrgustikuga ühendatud.

Kui digitaalne tehing on sooritatud, on see grupeeritud krüptograafiliselt kaitstud plokis teiste tehingutega, mis on viimase 10 minuti jooksul toimunud ning saadetakse võrgustikku. Kaevandajad , kes on võrgustikus kõrgtasemeliste arvutamisvõimalustega võistlevad, et kinnitada ülekandeid, lahendades raskeid kodeeritud ülesandeid. Kes lahendab ülesande esimesena, saab tasu, näiteks Bitcoini plokiahelas saab kaevandaja osa Bitcoinist.

Kinnitatud plokile koos tehingutega kinnitatakse, sellele lisatakse ajatempel ning lisatakse ahelasse lineaarsesse, kronoloogilisse järjestusse. Uued plokid kinnitatud tehingutega on seotud vanemate plokkidega, luues plokiahela, mis näitab igat tehingut, mis on selle plokiahelas kunagi tehtud. Tervet ahelat uuendatakse pidevalt, et kõik pearaamatud, kus on tehingud, oleks samasugused ning ei oleks topeltkulutamise võimalust.

Vitalik Buterin on öelnud, et plokiahel on maagiline arvuti, kuhu igaüks saab laadida programme ning lasta programmidel ennast täita, kus kõik praegused ja eelnevad programmi seisundid on alati avalikkusele nähtavad ning mis kannab väga tugevat krüptot majanduslikult turvalise garantiiga, mille ahelas töötavad programmid jätkavad ülesannete täitmist täpselt nii, nagu plokiahela protokoll ette näeb.


Turvalisus

Plokiahela detsentraliseeritud, avatud ja krüptograafiline loomus lubab inimestel üksteist usaldada ning võrgustikusiseselt tehinguid teha nii, et puudub vajadus kolmanda inimese järele. See lahendus toob kaasa turvalisuse suurenemise, sest kui panka on võimalik häkkides rünnata, siis seda asja on peaaegu võimatu teha plokiahelas. Selle põhjuseks on see, et kui keegi tahaks häkkida kindlasse plokki plokiahelas, siis peaks häkker mitte ainult häkkima ühte, spetsiifilist plokki, vaid kõiki plokke, mis lähevad tagasi kogu plokiahela ajalukku. Ning seda peaks tegema igas pearaamatus kogu võrgustikus, mida võib olla miljoneid – ühel ja samal ajal.

Detsentralisatsioon

Kuna süsteem salvestab andmeid oma võrgu kaudu, kõrvaldab see ohu mis tuleb andmete säilitamisega tsentraalselt. Plokkahela turvameetodite hulka kuulub avaliku võtme (Public key) kui ka privaat võtme (Private key) krüptograafia kasutamine.

Avalik võti (pikk, juhuslik numbrite rida) on aadress plokkahelas. Teisisõnu on tegemist rahakoti aadressiga, kuhu saadetakse teie mündid ning selle kaudu on võimalik jälgida teile saadetavaid münte.
Privaat võti (Private key) on parool, mis tagab rahakoti omanikule ligipääsu tema varadele.

Üldiselt plokkahelasse salvestatud andmeid peetakse riknematuks. Kuna igal detsentraliseeritud süsteemis oleval sõlmel (Node) või kaevandajal on plokkahela koopia. Andmete kvaliteeti säilitab tohutu andmebaasi replikatsioon ja arvutuslik usaldus. Ühtegi tsentraliseeritud ’’Ametlikku’’ koopiat ei eksisteeri ja ühetegi isikut tegelikult ei ’’usaldata’’ rohkem kui kedagi teist. Kõik tehingud edastatakse võrku, kasutades selleks tarkvara.

Kaevandusüksused kontrollivad tehinguid, lisavad nad plokki, mida nad loovad ja seejärel edastavad valmis plokid teistele sõlmedele. Plokkahelates kasutatakse erinevaid ajatempleid näiteks POW (Proof-Of-Work), et jagada muutused osadeks. Alternatiivina kasutatakse ka POS (Proof-Of-Stake) ja POB (Proof-Of-Burn). Kuna detsentraliseeritud plokkide kasv suureneb pidevalt on see kaasa toonud ohu sõlmede tsentraliseerimiseks, kuna suuremate andmete töötlemiseks on vaja rohkem arvutiressurssi.


Plokiahela potensiaal

Plokiahel on suur tehnoloogiline avastus, mis võib muuta maailma – mitte ainult internetti, vaid ka globaalset majandust. Selle põhjuseks on varade digitaliseerimine, mida on võimalik silmpilkselt üle kanda ilma kolmanda osapooleta. Usaldus on loodud konsensuse ja keerulise arvutikoodiga, mitte kolmanda osapoolega.

Plokiahelal on rakendusi, mis möödub asjadest nagu digitaalraha ja ülekanded. Plokiahelaga on võimalik elektrooniliselt hääletada, luua tarku lepinguid, digitaalselt salvestatud omandid ja varad, näiteks patsiendi dokumendi haldamine ja digitaalse sisu omamise tõestamine.


Plokiahela mõju tööstusharudele

Plokiahel häiribki sadu tööstusharusi, mis toetuvad kolmandatele isikutele, olgu selleks pangad, kinnisvara, kindlustus ja muud tööstusharud. Selle tulemuseks on töökaotused ning suured muudatused kogu tööstustes. Tehingud hakkavad käima kiiremini ning need on vähemreguleeritud (näiteks maksud, mis on koormaks ettevõtetele ja eraisikutele).

Seega võib läbi plokiahela globaalne finantssüsteem demokratiseerida ning laieneda, andes inimestele, kellel on piiratud kokkupuude globaalse majandusega parema juurdepääsu finantsilistele maksusüsteemidele, mis tagavad parema kaitse korruptsiooni ning ärakasutamise eest. Kõikidel inimestel, kellel on telefon ja internet, on võrde ligipääs turule. Plokiahela potentsiaal ühiskonnale ja globaalsele majandusele on väga tähtsad, sest plokiahelale tuleb pidevalt järjest rohkem kasutusalasi juurde.


Tugevustest

Üheks positiivsemaks küljeks on see, et süsteemi ei ole vaja eraldi kaitsta kurjategijate eest ning juurdepääsu kontroll pole vajalik. Ehk rakendusi saab võrku lisada ilma teiste heakskiiduta, kasutades plokkahelat ’’transpordi’’ korraldajana.
Krüptovaluutad kaitsevad oma plokkahelat uute sissekannete nõudmisega sealhulgas POW, et pikendada plokkahelat, bitcoin kasutab Hashcash puzzle lahendust.
Plokkahela põhised protokollid (smart contract) on lepingud mida saab osaliselt või täielikult jõustada ilma inimese sekkumata.
Smart contract-i üheks peamiseks eesmärgiks on automatiseeritud deponeerimine. IMF usub, et plokid võivad vähendada moraalseid ohte ja optimeerida lepingute kasutamist.


Nõrkusteks

Kui keegi suudab rünnata või kahjustada plokkahela mehhanismi eraettevõtte serveris, suudab ta ka kontrollida 100 protsendiliselt nende võrku ja saab muuta tehingute aadresse.