IOTA

IOTA on avatud lähtekoodiga, õigusi mittevajav, jagatud konsensus, mis on spetsiaalselt loodud värkvõrgu ehk „internet of thingsi“ jaoks. Selle protokolliks on suunatud atsükliline graaf (Directed Acyclic Graph, mille lühendiks on DAG), kus kasutatakse tanglet ehk graafi.

IoT ehk Internet of Things ehk värkvõrk

Et aru saada IOTA vajalikkusest, peame eelnevalt teadma, mis on IoT ehk värkvõrk. Värkvõrk on interneti kaudu seotud asjade võrk füüsiliste asjade ehk ühendatud seadmete, ehitiste, nutitelefonide, isegi valgusfooride ning muude objektide võrk. Nendel asjadel on sisseehitatud elektroonika, tarkvara, sensorid, ajamid ning võrguühendus, mis lubab nendel objektidel koguda ja jagada andmeid, andes neil võimaluse koos ülesannete täitmiseks. Näiteks saab tuua telefoni teel aktiveeritava robottolmuimeja, kus omanik saadab käsu robottolmuimeja töötamiseks, olles robottolmuimejast kasvõi 50 kilomeetrit eemal, kuid ikkagi olles võrgus ühendatud. Sellekohast infot vahendatakse interneti protokollide abil.

Ajalugu

Pärast seda, kui IOTA jagati välja ICOs ehk Initial Coin Offeringus 2015 aasta novembri-detsembris, läks projekt beta testimisse 2016 aasta juulis. IOTA sihtasutus on registreeritud Saksamaale, kus asub IOTA põhimeeskond. IOTA on koostööd teinud veel Imperial College Londoniga, California ülikooliga Berkeleyes ning Londoni Ülikooli kolledži plokiahela tehnoloogia osakonnaga. Samuti firmadest Microsofti, Oslo Medtechi ja muude suurtemate firmadega, mis on võimaldanud IOTAl edasi arendada. Viimane suurem investeering toimus 2017 aasta juulis, kui Outliner Venture grupp investeeris 7 kohalise numbri IOTA krüptovaluutasse.

Olemus

IOTA tähtsamaiks punktiks on DAGi ahel, mis on eelkõige kollektsioon sõlmedest, lubades sõlmedevahelist ühendust, millel ei ole ringühendust. Teiste sõnadega tähendab see, et ei ole võimalik alustada ühe lagitäpi juurest ning lõpuks sama lagitäpi juurde ringiga tagasi jõuda teiste ühenduspunktide kaudu. Plokiahela tehnoloogia aitab automatiseerida lepinguid, kindlustuse tööstusharu, raamatupidamist, finantsharu ja veel teisigi osasi suuremast süsteemist. Siiski leiavad osad kriitikuid, et plokiahela tehnoloogia ei ole ideaalne viis tegemaks masinast-masinasse, väiksemamahulisi tehinguid. Selleks loodigi IOTA – mikrotehingute krüptoraha, mis on loodud IoT ehk värkvõrgu jaoks.

Ülekanded

IOTA süsteem on peer-to-peer ehk partnervõrgustik, kus tehingud leiavad aset otseselt kasutajate ning koordinaatorvahendajaga. IOTA süsteem baseerub DAGi süsteemil, mida kutsutakse graafiks. Tehingud, mida sõlmed välja on andnud, moodustavad võrgukomplekti (näiteks võrgustiku graafik on pearaamat tehingute säilitamiseks). Selle lagipunkt saadakse nii: kui uus tehing jõuab kohale, peab see kinnitama kaks eelmist tehingut ning need kinnitused on märgitud suunatud lagipunktina. Kui puudub suunatud lagipunkt tehingu A ja tehingu B vahel, kuid on olemas orienteeritud pikkuse suund vähemalt A ja B vahel, saame me öelda, et A kinnitab kaudselt B-d.

Lisaks on olemas veel üks tehingu „tekkeviis“, mis on otseselt või kaudselt kinnitatud teiste tehingute poolt. See on algne tehing, mis jagati teiste aadressitega ICO kaudu. Kõik algne IOTA krüptoraha loodigi selles faasis ehk teisi krüptomünte ei looda ning ei ole mõtet ka kaevandajatele, sest kaevandajad ei saa rahalist tasu. Peamine idee on selles, et väljastada tehingut, peavad kasutajad kinnitama teisi tehinguid, panustades võrgustiku turvalisusse. Eeldatakse, et sõlmed kontrollivad, et kinnitatud tehingud ei oleks vastuolus ning ei kiida heaks (otseselt või kaudselt) vastuolulisi tehinguid. Kui tehing saab järjest rohkem ja rohkem (nii otseseid kui ka kaudseid) kinnitusi, aksepteeritakse seda veelgi enam süsteemi poolt.

Seetõttu on süsteemi sundima kahekordset kulutamist peaaegu võimatu (sisuliselt isegi võimatu) aktsepteerima. IOTA süsteem ei kehtesta reegleid tehingu legitiimseks märkimiseks, vaid süsteem toetub suure hulga sõlmede viitereegli kasutamisele. Sellise tehingusüsteemi tõttu viiakse tehingud läbi kiirelt, detsentraliseeritult, tasuta ja turvaliselt, samal ajal muutes IOTA skaleeruvaks tuleviku suhtes.

Privaatsus

Esimene laiendus IOTA põhisüsteemile, MAM ehk maskeeritud, kinnitatud sõnumiside (Masked Authenticated Messaging) lubab sõlmedel andmeid vahetada läbi graafi, neid kinnitades ning krüpteerides. See tähendab, et seadmed saavad vahendada väärtuslike ning privaatseid andmeid, mida saab hiljem analüüsida ning olles samal ajal kaitstud kvantrünnaku eest läbi graafi. MAMi kasutades on lihtne oma andmeid jagada teiste osapooltega ning selle süsteem on sarnane raadiole, kus mitu osapoolt saavad ennast häälestada sinu sagedusega ning saada ülekande andmeid. Selleks läheb siiski vaja õiget kanali ID-d ning ainult volitatud osapooled saavad andmeid lugeda ja rekonstrueerida.

IOTA hoiustamine

IOTA hoiustamine ei ole alati mugav ning on võimalus, et peab usaldama teisi osapooli. Järgnevalt toome välja erinevad võimalused ning anname enda soovitused IOTA hoiustamiseks.

Online hoiustamine

Online rahakottideks on IOTA web wallet ning krüptorahaga tegelevad platvormid, nagu Bitfinex ja IOTA krüptorahaturg, IOTA exchange. Need on lihtsad ja suhteliselt* turvalised vahetusplatvormid, sest hetkel ei ole offline ja võrgustikuga seotud rahakotid alati piisavalt stabiilsed IOTA kasutamiseks. Pidagi meeles kasutada 2FA-d lisaturvalisuse jaoks! *siiski on väga väike võimalus, võimalus siiski, et vahetusplatvormid eemaldatakse või suletakse ajutiselt

Võrgustikuga seotud hoiustamine

IOTAl on light node ja full node rahakott, mis asub siin. Kerge sõlm ehk light node ei hoiusta tehinguid ning küsib täielikult sõlmelt ehk full nodelt, milliseid tehinguid läbi viia. Algajatele on light node kergemini arusaadav. Enda seed ehk meeldejäetav kood, millega saab rahakotile vajadusel uuesti ligi, tuleb meelde jätta ning turvaliselt salvestada, sest sellega seostub ka isiklik võti ning avalik võti ja selle kaotamisel või kui keegi sinna sisse murrab kaotad nii oma rahakoti kui ka endale jäetud IOTA krüptoraha. Täielikud sõlmed peavad töötama 24/7 ning hoidma 7-9 tervet naabrit, selle keerulisuse ja pideva tööl hoidmise tõttu ongi meie poolt võrgustikuga sidudes soovitatada kasutada „light“ sõlme.

Kuid kui on soovi täielikuks sõlme saamiseks, siis on seda võimalik teha IOTA ametlikul lehel https://iotasupport.com/knowledgebase_gui.shtml. Mida tasub meeles pidada on see, et alati peab oma tarkvara jälgima ja uuendama, sest tarkvara seda ise hetkel ei tee ning vana tarkvara kasutamisega võivad tekkida probleemid.

Offline rahakott

Offline rahakott, mida IOTAga saab genereerida, asub mitteametlikul IOTA rahakotigenereerimise lehel. Seetõttu peab usaldama kolmandat osapoolt, kuid siiamaani ei ole selle kohta antud negatiivset tagasisidet. Ametlikku versiooni IOTA ise hetkel ei paku, samuti puudub IOTA toetus Ledgeril ja Trezoril.